Siseõhu saastatus on COVID-19 pandeemia tulemusena suuremat tähelepanu saanud kuna siseruumides veedetud aja suurenemise tõttu sagenes kokkupuude saastega, mis avaldas negatiivset mõju nii füüsilisele kui vaimsele tervisele ja heaolule. Hetkel puudub täielik arusaamine sise- ja välisõhu saaste suhtest ning erinevate saasteallikate, kokkupuuteviiside, saasteainete tervisemõjude ja siseruumide ventilatsiooni koosmõjudest. Õhu kvaliteedi seire Euroopa Liidus, tulenevalt regulatiivsetest eesmärkidest, keskendub eelkõige välisõhu kvaliteedile, kuid siseõhu kvaliteedile sageli regulatiivseid norme ei ole. Suurendamaks teadlikkust siseõhusaaste ohtudest ning edendamaks tervislikus keskkonnas elamist ja töötamist, on projekti EDIAQI eesmärk analüüsida mitmes Euroopa linnas füüsikaliste, keemilise ja bioloogilise siseõhusaaste allikaid, kokkupuuteviise ning levikut. Saasteainete omaduste ja protsesside kvantifitseerimist uuritakse kahel tasandil: väikesemahulised suure intensiivsusega teaduslikud mõõtmise kampaaniad ja siseõhu saasteainete pikaajaline laiaulatuslik seire. Kasutajasõbralike seirelahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt koos tipptasemel teadusliku aparatuuriga võimaldab luua uusi teadmisi siseõhu saasteainete allikate ja kokkupuuteviiside kohta.
"The European Union has set a target to develop a sustainable, competitive, secure, and decarbonised energy system by 2050, and the built environment has a major role to play in accomplishing this goal.
The majority of the existing European building stock originates from the period of low requirements on energy performance that followed World War II, and at present about 75% of buildings are highly inefficient, consuming about 40% of total energy produced in Europe. 80% of today’s building stock is projected to still be in use in 2050, but presently only about 1% of it is renovated each year. Therefore, existing buildings have a large potential for energy performance improvement, especially in colder regions. As energy savings are generally proportional to reducing greenhouse gas (GHG) emissions, the Energy Performance of Buildings Directive (EPBD) requires EU member states to carry out broad renovation programs of existing buildings by 2050 to achieve a highly energy efficient building stock and a carbon neutral economy.
To pursue this ambition European Commission has set the energy performance into strong focus of the commitments in the European Green Deal. As the EU is striving to be the first climate-neutral continent, a separate strategy “A Renovation Wave for Europe – Greening our buildings, creating jobs, improving lives""1 was published in October 2020 that commits to the twin challenge of energy performance and affordability. It is expected that this initiative will set a vision for the short, medium, and long term to kick-start and deliver different levels of renovations of the existing building stock – private and public, with accompanying financial instruments and mechanisms.
The Renovation Wave Strategy aims to double the rate of building renovation in the EU from 1% to at least 2% annually by the end of this decade. An integrated approach to building renovation means boosting energy performance of buildings by applying the ‘energy efficiency first’ principle, deploying renewables, preparing for climate impacts, deploying urban green and blue infrastructure, and incorporating circular economy, waste treatment and pollution prevention principles. The expected benefits are broad and include lowering energy bills, alleviating energy poverty, increasing resilience to climate change, improving energy security, contributing to human health, safety, and improved indoor air quality, and providing habitats for biodiversity, as well as boosting the construction sector and, in doing so, supporting small and medium size entrepreneurs and local jobs.
Considering the labour intensiveness of building renovation and repairing the short-term economic damage induced by the COVID19 crisis with investing in our long-term future, the Renovation Wave initiative is seen as a major tool for relaunching EU’s post-COVID19 economy. All the money raised through Next Generation EU will be channelled through EU programmes in the revamped long-term EU budget. Here the European Green Deal is planned as the EU's recovery strategy, where the massive renovation wave of buildings will boost economies, bringing local jobs, improving welfare, and resulting in better living conditions for EU citizens. Also, the synergies of the renovation wave with the renewable energy projects will kick-starting a clean economy in Europe.
"
Projekt oPEN Lab aitab kaasa ehitussektori süsinikneutraalsuse saavutamisele, esitledes tuleviku tehnoloogiate, protsesside ja sotsiaalsete uuenduste teostatavust, liikudes plussenergiahoonete ja -piirkondade poole ning sillutades teed laiemale tulemuste rakendatavusele. Projekt oPEN Lab demonstreerib integreeritud, osalus- ja naabruspõhiseid lähenemisviise, rakendades neid kolmes linnalaboris: Genk (BE), Pamplona (ES) and Tartu (EE). Heitmevabade hoonete realiseerimine olemasolevas linnakeskkonnas nõuab terviklikke tehnoloogilisi lahendusi, alates energiavajaduse vähenemisest kuni taastuvenergia lahendusteni. Edukas renoveerimislaine nõuab integreeritud, kaasavat ja naabruspõhist lähenemist. Vaja on uuenduslikke lahendusi, et parandada renoveerimismeetmete kulutõhusus, kasutada täielikult ära energiatõhususe, kogu elukaare lähenemise ning taastuvate ja paindlike tehnoloogiate integreerimise eeliseid.
DECARBON-HOME projektis otsitakse inimkeskseid lahendusi kliimaneutraalsete kodude jaoks. Projekt keskendub hoonete kestlikule ja terviklikule renoveerimisele ja vaatleb seda nii tehniliste lahenduste kui sotsiaalsete küsimuste seisukohalt. Tehnikaülikooli osa projektis keskendub eelkõige Eesti ja Soome korterelamute rekonstrueerimise võrdlevale uuringule. Vaadeldakse, milliseid tehnilisi lahendusi on kasutatud Eestis KredEx-i ja Soomes ARA renoveerimise toetustega terviklikult renoveeritud hoonetes. Hinnatakse renoveerimise tulemuslikkust saavutatud energia ja CO2 kokkuhoiu, sisekliima paranemise, hoonete jätkusuutlikkuse ning elanike kogemuse põhjal. Tulemuste põhjal sünteesitakse lahendused tulevikurenoveerimise ja dekarboniseerimise jaoks.
Finest Twinsi projekti eesmärgiks on luua targa linna tippkeskus, mis keskendub viiele valdkonnale: transport, energia, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Tippkeskus on otsustes autonoomne ja selle ärimudeli oluliseks osaks on konkurentsipõhiste teadusarendusgrantide arendamine. Tippkeskuse loomisse on kaasatud TalTechi ja Aalto Ülikooli tippteadlased nendes viies valdkonnas. Projekti suurem eesmärk on edasi arendada Eesti e-riiki, keskendudes kohalikule tasandile ja sellele, kuidas linnateenused muutuksid piiriülesteks
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit. Maecenas molestie velit nec auctor tempor. Sed sollicitudin enim in leo laoreet venenatis. Donec dictum, erat eu rhoncus egestas, nisl risus bibendum ligula, eget fringilla orci lacus non mi. Vestibulum iaculis, erat in laoreet ornare, metus arcu pretium velit, a porttitor ante erat eget nibh. Nunc elementum vitae sapien et maximus.